Ná ozat

Buohkain lea vuoigatvuohta áddet ja áddejuvvot, danne leat mii ráhkadan veahkkeneavvu KnowMe.
Lukas og assistent ser på farger og lys i et rom

Munnje lea hástalus go don ja earát ehpet ádde mu dovddahemiid. Dat váikkuha mu vejolašvuhtii oassálastit iežan eallimii ja ovdánit olmmožin.

– Lukas, 13 jagi

Geahččal áddet mo lea go dus lea dárbu mii ii ollašuhttojuvvo go olbmot du birrasis eai ádde du. Das dat lea sáhka KnowMe oktavuođas ja dan fertet oažžut mielde ohcamii.

Dás leat muhtun cavgileamit mo sáhtát ohcat gulahallanveahkkeneavvu KnowMe.

Lukas kommuniserer med assistent

Ohcanproseassa

Ohcama oažžut gulahallanveahkkeneavvu deavddát NAV ruovttusiidduin. Sáhttá leat dárbu oažžut cealkámušaid dakkár fágainstánssas mii dovdá hástalusaid, ja sáhttá čilget mo KnowMe sáhttá doaibmat veahkkeneavvun. Cealkámušaid sáhtát ovdamearkka dihtii oažžut iežat gieldda PP-bálvalusas, iežat fylkka Habiliterenbálvalusas dahje Statpedas. Buohkain geat barget dearvvašvuođa-, fuolahus- dahje bajásšaddansuorggis lea geatnegasvuohta veahkehit du ohcamiin jus dan dárbbašat. Mii rávvet maiddái bidjat mielddusin plána mo dii oaidnibehtet ovttasbargu KnowMe:in. Gulaskutta oppalaš rávvagiid mis dan oktavuođas.

Lukas og assistent husker ute i skolegården

Ávkkálaš diehtogáldut

Maŋimus jagiid lea molssaektosaš ja ollisteaddji gulahallan ožžon eanet fuomášumi. Mii lea vuolábeallái čohkken muhtun ávkkálaš liŋkkaid dutnje gii háliidat oahppat eanet ASK birra. Das gávnnat deháleamos liŋkkaid vuoigatvuođaide, láhkaásahusaide ja lágaide mat gusket gillii ja gulahallamii.

Hállan ja giella

Olbmuide geain leat váttisvuođat hállamiin ja gielain, sáhttet veahkkeneavvut dahkat gulahallama álkibun. Artihkkaliin lea dieđut dan birra geat sáhttet oažžut hállan- ja giellageavahanveahkkeneavvuid, vejolašvuođat ja ovdamearkkat ja mo don ozat.

NAV Riektegáldut

NAV Riektegálduid vuolde gávnnat eanemus guoskevaš lágaid, láhkaásahusaid, johtočállosiid ja eará mat gusket NAV bálvalusaide ja addosiidda. Go ozat NAV Riektegálduin, de oahpásmuvat mearrádusaide main lea mearkkašupmi du dillái.

Álbmotoadjoláhka kapihtal 10

Jus šattat doaibmavádjigin dávdda dahje vahága geažil, de lea dus vuoigatvuohta oažžut doarjaga. Ulbmilin lea addit buhtadusa vissis goluid ovddas bargonávccaid buorideapmái ja doaibmanávccaid buorideapmái árgabeaivvis.

Molssaektosaš ja ollisteaddji gulahallan

Dás gávnnat Oahpahusdirektoráhta dieđuid Molssaektosaš ja ollisteaddji gulahallama (ASK) birra.

Cavgileamit ohcamii

Geahččal áddet mo lea go dus lea dárbu mii ii ollašuhttojuvvo go olbmot du birrasis eai ádde du. Das dat lea sáhka KnowMe oktavuođas ja dan fertet oažžut mielde ohcamii. Dás leat muhtun cavgileamit mo sáhtát ohcat gulahallanveahkkeneavvu KnowMe.

Geavaheaddjiperspektiiva

KnowMe lea geavaheaddji giella ja su vejolašvuohta sáhttit váikkuhit iežas eallimii. Sii sáhttet dieđihit maid sii háliidit ja maid sii eai háliit. Dat lea dakkár gulahallanprošeakta masa olles fierpmádat berre oassálastit. Geavaheaddji dárbbaša din buohkaid dannego dii diehtibehtet iešguđet áššiid. Go buohkat oassálastet, de loktalan áppa sisdoalu kvalitehta, namalassii giella.

Ráhkkaneamit ohcamii

Dehálaš lea ráđđádallat guoskevaš geavaheaddji birrasa fágaolbmuiguin ja eará lagasolbmuiguin ovdalgo álggahat ohcanproseassa. Máŋga ášši berre čielggadit ovddalgihtii:

  • Gullá go ohcci giellamolssaektosaš jovkui?
    Jus lea nu, de sáhttá KnowMe leat molssaeaktun.

  • Lea go ohccis nu stuorra vuoliduvvon doaibmannávccat ahte dat bistet guhkit go guokte jagi?
    Jus lea nu, de dus sáhttá leat vuoigatvuohta oažžut veahkkeneavvuid.

  • Sáhttá go ohcci ávkkástallat mangelágan govastat-gulahallamiin vai áddejuvvo
    Jus vástádus lea jo, vejolaččat dahje ii, de sáhttá KnowMe leat molssaeaktun.

  • Leat go eará gulahallanveahkkeneavvut geahččaluvvon almmá positiiva bohtosa haga?
    Jus lea nu, de sáhttá KnowMe leat molssaeaktun.

Jus eahpidat lea go KnowMe buorre molssaeaktun didjiide, de sáhtát váldit oktavuođa ovtta min bagadeddjiin. Jus gávnnahat ahte KnowMe livččii buorre čoavddus, de lea vuogas oažžut cealkámuša PP-bálvalusas (sin várás geat vázzet mánáidgárddi dahje skuvlla), habiliterenbálvalusas (buohkaid várás) dahje eará fágainstánssain mat sáhttet čilget dárbbu ja mo KnowMe sáhttá leat veahkkin. Sáhttá maid leat vuogas bidjat mielddusin plána mo dii organiserešeiddet dan barggu. Gulaskutta rávvagiid mis.

Ohcama deavdin

Čále persovnnalaš ohcama. Geavat geavaheaddji perspektiivva ja čilge su dárbbu eanet einnostahtti ja oadjebas árgabeaivái rivttes gulahallan- ja ovttasdoaibmankvalitehtain. Guđe láhkai dagahivččii KnowMe erohusa dán olbmo árgabeaivái, oassálastimii ja eallinkvalitehtii? Min váldoulbmil KnowMe veahkkeneavvuin lea ahte applikašuvdna galgá leat geavaheaddji gulahallama njuolgga guhkideapmin – protesan geavaheaddji gulahallandovddaheapmái. Dán geahččanguovllu lea dehálaš oažžut mielde ohcantekstii. Geavat dasto vuolábealde čuoggáid mat dahket du diehtomielalažžan daid buriid belliin mat leat das ahte áddejuvvot iežas gulahallamis:

 

  • Addá hálddašandovddu. Hálddašeapmi movttiidahttá joatkit gulahallama

  • Addá eanet eallinilu, ovdáneami ja vejolašvuođa searvvahuvvot birrasii

  • Nanne “mun-idnetitehta”. Dat addá stuorát iešluohttámuša, iešdovddu ja positiiva identitehtaásahusa

  • Addá áktejumi dasa mii gullá dutnje, namalassii dovddaheapmái

  • Addá buoret eallinkvalitehta visogova ja ollislašvuođa bokte iežat árbabeaivvis

Mii rávvet du ráđđádallat iežat báikkálaš veahkkeneavvokantuvrrain dahje iežat regionála veahkkeneavvoguovddážiin háhkan dihtii eanet dieđuid ja rivttes bagadusa ohcanproseassas. Geahča maiddái mo deavdit ohcama dás. Sáhttá leat vuogas ráđđádallat ovttain min bagadeddjiin ovdal go čálát ohcama.

 

Ohcanskovi gávnna dás

KnowMe: NAV DBS-ARTIHKALNUMMIR: 239526 
KLASSIFISEREN: gulahallanveahkkeneavvut dynámalaš displayain